Näitus „Moest mööda“
KUUPÄEV
03.
november
2025
AEG
10:00 - 17:00
HIND
TASUTA
KOHT
Harju Maakonnaraamatukogu
SÜNDMUSE DETAILID
Näituse „Moest mööda” Harju Maakonnaraamatukogu galeriis Keilas!
Kolm autorit – Eve, Ülle ja Sirje – esitavad rõivaid, mis keelduvad olemast mood. Need ei ole loodud kandmiseks, vaid mõtlemiseks. Materjalidega mängides, vorme nihutades ja tähendusi ümber pöörates loovad nad uue keele, mis räägib moest kui ideest, mitte kasulikust tarbeesemest.
Koht: Harju Maakonnaraamatukogu galerii, Ehitajate tee 1, Keila
3. november 2025 kuni 27. november 2025
Raamatukogu on avatud:
E–R 10.00–18.00
L 10.00–16.00
P suletud
Lisaks: Näituse ajal saab vaadata Ülle loodud videot väljapaneku ettevalmistamisest – see on nähtav galeriis teleekraanil.
Loodame sind näha – tule ja vaata, kas mood võib olla midagi enamat kui riietus!
Sügiseste tervitustega,
keilakad Eve Selisaar, Ülle Leissoo ja Sirje Kriisa
Moenäitus „Moest mööda”
Kolm autorit. Kolm vaadet. Kolm materjalilugu.
See ei ole klassikaline moenäitus. Need rõivad ei ole loodud kandmiseks – vähemalt mitte mugavalt. Need nihutavad piire ja küsivad: Mis on rõivas, kui see ei pea olema praktiline? Näitus „Moest mööda” kutsub vaatajat mõtlema, et mood võib olla ka kontseptuaalne, harjumatu, ootamatu – mood, mis ei peida oma ebatäiuslikkust, vaid näitab seda kui osa tõest.
Eve toob nähtavale selle, mis tavaliselt peidus: nimelt ihupesu. Ta teab, et aluspesu on enamasti uhkemgi kui pealisriided. Ta on teinud nähtavaks kleidialuse varjatud ilu – pitsid, traksid, tripikummid, sukahoidjad ja tülli – ja pannud selle kleidi peale, lisades toretsevaid detaile. Ta küsib, kas tänapäeva paljastav mood on kaotanud selle salapära, mis kunagi tegi naise kütkestavaks. Kas tuleb veel aeg, mil ihupesu – see intiimne ja nähtamatu kihistus – naaseb meie igapäevaellu?
Ülle mängib vormi ja struktuuriga. Ta uurib krinoliini kui ajaloolist silueti loojat, aga asetab selle kleidi peale, mitte alla. Üks tema teos näiteks on kokku õmmeldud värvilistest villastest tupsudest – mänguline, pehme, ent monumentaalne. Materjal muutub skulptuuriks.
Sirje läheneb nahale kui elavale pinnale. Kuumutades erinevaid parkimis- ja kattematerjaliga nahku, sünnivad ettearvamatud tekstuurid – mullilised, kortsus, justkui 3D-maastikud. Keemiat ei kasutata, ainult kuumus ja juhus. Tulemuseks on rõivad, mis mõjuvad skulpturaalselt, isegi müstiliselt. Lisaks on loodud ruumilised pildid, mis raamidesse panduna avavad uusi kihte. Kolm naturaalnahast eset – mehe kostüüm, naise jakk ja neetidega hõlst – moodustavad visuaalse jutustuse, kus keha, materjal ja tekstuur põimuvad salapäraseks tervikuks.
Kui keegi küsib: “Mida mittekantav mood peaks vaatajas esile kutsuma?” Siis võiks vastata midagi sellist: Mittekantav mood kutsub vaatajat loobuma ootustest. See ei paku mõnusust ega ilu traditsioonilises mõttes – see sunnib peatuma, arutlema ja tunnetama. See võib tekitada ebamugavust, aga just selles ebamugavuses peitub siirus.
See mood räägib kehast kui pinnast, rõivast kui ideest, ja materjalist kui mälust. Vaataja ei pea mõtlema, kas ta kannaks seda – vaid miks ja kuidas see on tehtud. Mida see ütleb meie aja, ihade, identiteedi kohta?
Näituse „Moest mööda” Harju Maakonnaraamatukogu galeriis Keilas!
Kolm autorit – Eve, Ülle ja Sirje – esitavad rõivaid, mis keelduvad olemast mood. Need ei ole loodud kandmiseks, vaid mõtlemiseks. Materjalidega mängides, vorme nihutades ja tähendusi ümber pöörates loovad nad uue keele, mis räägib moest kui ideest, mitte kasulikust tarbeesemest.
Koht: Harju Maakonnaraamatukogu galerii, Ehitajate tee 1, Keila
3. november 2025 kuni 27. november 2025
Raamatukogu on avatud:
E–R 10.00–18.00
L 10.00–16.00
P suletud
Lisaks: Näituse ajal saab vaadata Ülle loodud videot väljapaneku ettevalmistamisest – see on nähtav galeriis teleekraanil.
Loodame sind näha – tule ja vaata, kas mood võib olla midagi enamat kui riietus!
Sügiseste tervitustega,
keilakad Eve Selisaar, Ülle Leissoo ja Sirje Kriisa
Moenäitus „Moest mööda”
Kolm autorit. Kolm vaadet. Kolm materjalilugu.
See ei ole klassikaline moenäitus. Need rõivad ei ole loodud kandmiseks – vähemalt mitte mugavalt. Need nihutavad piire ja küsivad: Mis on rõivas, kui see ei pea olema praktiline? Näitus „Moest mööda” kutsub vaatajat mõtlema, et mood võib olla ka kontseptuaalne, harjumatu, ootamatu – mood, mis ei peida oma ebatäiuslikkust, vaid näitab seda kui osa tõest.
Eve toob nähtavale selle, mis tavaliselt peidus: nimelt ihupesu. Ta teab, et aluspesu on enamasti uhkemgi kui pealisriided. Ta on teinud nähtavaks kleidialuse varjatud ilu – pitsid, traksid, tripikummid, sukahoidjad ja tülli – ja pannud selle kleidi peale, lisades toretsevaid detaile. Ta küsib, kas tänapäeva paljastav mood on kaotanud selle salapära, mis kunagi tegi naise kütkestavaks. Kas tuleb veel aeg, mil ihupesu – see intiimne ja nähtamatu kihistus – naaseb meie igapäevaellu?
Ülle mängib vormi ja struktuuriga. Ta uurib krinoliini kui ajaloolist silueti loojat, aga asetab selle kleidi peale, mitte alla. Üks tema teos näiteks on kokku õmmeldud värvilistest villastest tupsudest – mänguline, pehme, ent monumentaalne. Materjal muutub skulptuuriks.
Sirje läheneb nahale kui elavale pinnale. Kuumutades erinevaid parkimis- ja kattematerjaliga nahku, sünnivad ettearvamatud tekstuurid – mullilised, kortsus, justkui 3D-maastikud. Keemiat ei kasutata, ainult kuumus ja juhus. Tulemuseks on rõivad, mis mõjuvad skulpturaalselt, isegi müstiliselt. Lisaks on loodud ruumilised pildid, mis raamidesse panduna avavad uusi kihte. Kolm naturaalnahast eset – mehe kostüüm, naise jakk ja neetidega hõlst – moodustavad visuaalse jutustuse, kus keha, materjal ja tekstuur põimuvad salapäraseks tervikuks.
Kui keegi küsib: “Mida mittekantav mood peaks vaatajas esile kutsuma?” Siis võiks vastata midagi sellist: Mittekantav mood kutsub vaatajat loobuma ootustest. See ei paku mõnusust ega ilu traditsioonilises mõttes – see sunnib peatuma, arutlema ja tunnetama. See võib tekitada ebamugavust, aga just selles ebamugavuses peitub siirus.
See mood räägib kehast kui pinnast, rõivast kui ideest, ja materjalist kui mälust. Vaataja ei pea mõtlema, kas ta kannaks seda – vaid miks ja kuidas see on tehtud. Mida see ütleb meie aja, ihade, identiteedi kohta?