Retkelise meelespea:
* Osalustasu 15 EUR/in.
* Algus ja lõpp: infotahvel Karjaküla aleviku keskel (59.338956, 24.391643)
* Kuidas kohale saada, kui ei ole autot?
– Keilast jala või rattaga mööda kergliiklusteed (3 km).
– Bussiga nr 110, Keila kirik 10:39 – Karjaküla 10:52.
– Kaasa: KUMMIKUD, ilmale vastavad riided, joogivesi, midagi
kõhutäiteks.
* Marsruut: 9 km ja 4 h loodusmaastikul (heinamaad, metsad, raba). Teid ja radu mööda liikumist on vähe.

————————————————–

Retkesari “Soorännakud ümber Keila” viib Keila ümbruse (endiseid) soid ja rabasid avastama. Kõigis neis on looduslik veerežiim kraavitamise või turba kaevandamisega rikutud ning endisaegne ilme hävinud. Põnevad ja metsikud paigad on need aga sellegipoolest. Läki üheskoos rändama ja müttama!

————————————————–

Kas oled kunagi kuulnud sellist huvitavat kohanime nagu Lüdrestisoo? Ilmselt ei ole, sest see nimi on juba pikka aega olnud unustusse langenud. Keila kandi elanikel on põnev teada saada, et niisugune koht asub linnale üsna lähedal: Karjaküla aleviku servas. Lüdresti (ka Lüdersti) talu nime leiab 18. sajandi adramaarevisjonidest, kuid samanimeline küla hävines tõenäoliselt seoses Uue-Karjaküla mõisa rajamisega 19. sajandi alguses. Soo nimena leiab Lüdresti tsaariaegsetelt kaartidelt.

Tegemist on ohhoo-efekti esile kutsuva kohaga, kus keset kultuurheinamaid ilmub äkitsi puude tagant nähtavale imeline, kahest lapikesest koosnev metsastunud endine rabaala. Uudistame põnevat maastikku ja vanu turbavõtukohti ning saame üksjagu mütata: tümal heinamaal tammuda, kraavides sumada, võsas ragistada ja mätaste vahel sumbata.

————————————————–

PS! Nipp kummikute mugavaks kandmiseks: pane jalga nii mitu paari villaseid sokke, kuni kummik enam jalas ei loksu. Siis on kõndimisel sama tunne, kui kannaksid tavalisi saapaid.