“Ei pea olema Rooma klubi liige, et märgata, kui halvas olukorras on meie emakese Maa tervis nii elus kui ka nn eluta looduse vallas.
Samuti ei pea olema psühhiaater või käitumisteadlane, et märgata tõsiseid, kohati lausa dramaatilisi tõkkeid ja riske kaasaja inimese arengus.
Inimsoo areng nõuab inimkultuurilt selgelt enamat kui see praegusel ajal suudab.

Teadus, kunst ja religioon on kolm alussammast, millel kultuur rajaneb. Et need kolm peaksid laste harimisel olulisemat rolli etendama, ei kahtle ilmselt ammu keegi. Juba antiikses Kreekas, tänase koolihariduse hälli juures, oli see midagi enesestmõistetavat. Aga need möödaläinud ligemale kaks ja pool aastatuhandet on olnud täis väga erinevaid lähenemisviise ning suundumusi.

Muistses Kreekas keskendus laste harimine eelkõige kunstile – liikumine, muusika, mõningal määral ka kõne,
äratasid inimeses üles need jõud, mille kaudu inimene muutus täisväärtuslikuks ühiskonna liikmeks.

Kesk- ja uusaegses koolis oli tähtsaim sammas religioon koos kirjatarkusega, majanduse arenededes lisandus ka rehkendamist.

Viimase paari sajandiga on tänu teaduse- ja tehnika revolutsioonile klassitoas esikohale kerkinud teadus, teisi kaht aina enam välja tõrjudes.

Tipp saavutati möödunud sajandi keskpaigas, kus mitmete riikide õppekavadest eemaldati kunstilised ained pea täielikult, religioonist rääkimata. See tipp pole veel kaugeltki ületatud, ent selle negatiivsed tagajärjed on sotsiaalses elus pikemat aega selgesti märgatavad.

Et leida laste arenemiseks nende kolme valdkonna vahel parimad
proportsioonid ja, mis veelgi olulisem, meetodid, mis väärtuslikuma neist valdkonnist ärkavate inimvaimudeni kannaks, tuleb täpsemalt uurida,
kuidas on need kolm seotud inimpsüühikaga ja inimesega tervikuna.

Milleni sellise uurimise tulemusel on võimalik jõuda, mida saab sellest ärgitatuna ära teha kool ja mida kodu, sellest saate kuulda
Waldorfkoolis Läte 21. aprillil kell 16.00.

Ainult siis kui inimesed täie teadvuse ja hea tahtega hariduse südameasjaks muudavad, on lootust, et saab ületada tänapäeva inimarengu tõrkeid ja takistusi ja on võimalik anda neile kolmele sambale seda kandejõudu, mida me vajame.”

Sulev Ojap
Viljandi Vaba Waldorfkooli asutaja ja õpetaja ning
üks waldorf liikumise rajajatest Eestis