Doonorluse mõiste on tuletatud ladinakeelsest sõnast donare, mis tähendab terve inimese ehk doonori poolt eluskoe ehk vere või organi vabatahtlikku loovutamist haigele (retsipiendile), kes seda vajab.

Donare (ld. k) — annetamine, kingitus, heategevus.

Ammune jutustus, mille järgi pelikan olnud maakera esimene doonor, räägib nii:

Linnuriigis olid rasked ajad. Edutust toiduotsimisest ja näljast jõuetuks jäänud, laskus linnuema rusutult pesale, kus teda ootasid pikisilmi viis poega. Näljased pojad võtsid ema vastu käratsedes, nokkisid asjatult tema sulgi ja toksisid nokaga vastu ema rinda. Lind ei tundnud valu, teda vaevas ainult üks mõte: kuidas saada poegadele toitu. Tugevate nokalöökidega rebis ema oma rinna lõhki ning sooja vere nired voolasid otse näljaste linnupoegade nokkade vahele. Nende elud olid päästetud.

Tule doonoriks, kui oled: 

• terve, puhanud ja söönud
• kehakaaluga üle 50 kg
• 18-65 aastane (esmasel vereloovutusel peab doonori vanus olema 18-60 eluaastat)
• Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa/elamisõiguse alusel vähemalt kolm viimast kuud

Vereloovutuste vaheline intervall peab olema minimaalselt 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva (naised ei tohi aastas üle 4 korra verd loovutada).