SÜNDMUSE DETAILID
Aastaajad. The Seasons
Näitus on pühendatud joonistusele kui tehnikale, mis on alati olnud autori jaoks asendamatu vahend idee visualiseerimiseks, portree või visandite loomiseks ning eelkõige maailma vaatlemiseks, avastamiseks ja uurimiseks kõigis selle detailides.
Tegemist on grafiitpliiatsi joonistuste seeriaga, millele autor soovib anda täieliku autonoomia, nimelt, et grafiit kui materjal saaks peategelaseks – justkui ideaalne materjal, mille rätsep kleidi jaoks õnnelikult leiab!
Näitusel on eksponeeritud teosed, mis on valminud perioodil alates 2009. kuni 2012. aastani Milanos, kus autor on viibinud umbes kolmandiku oma elust. Tööde tehnika ja mõõdud peegeldavad kunstniku eksperimentaalset uurimisfaasi, milles ta näib soovivat ületada klassikalisi pildi suurusi ja teemasid. Selle loomingulise faasi eripära seisneb lisaks formaadi valikule ka autori püüdes väljendada selliseid nähtusi nagu kõrgus, kaugus ja sügavus.
Maksimjuki teosed on justkui poeetilised kuid samal ajal matemaatilise ning loogilise kalduvusega tööd, milles ta lahendab probleeme, mida reaalsuses pole võimalik lahendada! Näiteks, kas elus on võimalik jälgida, kuidas lind nii kõrgel lendab, kuni ta järk- järgult muutub punktiks, mis täielikult taevasse kaob?
Tehnika avaldub suurte ja pikkade, grafiitpliiatsi joonte näol. Teadlikult valitud materjal, grafiitpliiats, viitab autori soovile anda sellele tehnikale täielik autonoomia, murdes valitsevat stereotüüpi, et pliiatsit kasutatakse vaid abivahendina.
Samamoodi on tema mõnede teiste teoste, näiteks „Isa ja Poeg, II” ning „August”, puhul teadlik ka esteetika valik. Nimelt on soov jätta nähtavaks tööprotsess, st “puudujäägid” tavapärases mõttes, nii et neist saab justkui kunstniku loomingu oluline osa. Kui ühelt poolt on näitusel esitletud tööd võib defineerida graafikana, siis teisalt on need valgustasemete tundlikkuse tõttu ühtaegu nii maalid kui ka joonistused.
Andrei Maksimjuk on eesti kunstnik. Ta on sündinud Tallinnas, kuid elas pikka aega Milanos. Bakalaureuse- ja magistrikraadi maali ja joonistamise eriala omandas ta Eesti Kunstiakadeemias ning Milanos, Brera nimelises Kaunite Kunstide Akadeemias, mis on kunstniku jaoks väga olulisel kohal.
Maksimjuk on katsetanud mitmesuguseid erialaseid suundi, nagu restaureerimine, kunsti õpetamine, näituste korraldamine, kujundamine ja eelkõige maalimine. Samuti on ta proovinud erinevaid žanre ja tehnikaid, sealhulgas joonistamist, kollaaži ja segatehnikat.
Andrei Maksimjuk on õppinud kuulsate kunstnike Luca Vernizzi ja Ulysse Sartini käe all, kellel on tema kunstnikuks kujunemisel oluline koht.
Maksimjukil on olnud isikunäitused Eestis, Soomes ja Milanos ning ta on osalenud kollektiivnäitustel, sealhulgas: 2023. aastal La mia Brera Milano, Galerii Previtali, 2019 Il Costante Ritorno. Attualita della pittura di nudo tra Roma e Milano VS Galerii,Milano, 2023 aastal, Valge Laev, Eesti Majas, Stockholmis, 2009. aastal, “Dialogue and Identity” Kaiserliche Hofburg Muuseumis Innsbruckis (Austria) jt.
Alates 2022. aastast on ta Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Kunstniku teosed kuuluvad oluliste kollektsionääride kogudesse nii Eestis kui ka Itaalias.
Aastaajad. The Seasons
Näitus on pühendatud joonistusele kui tehnikale, mis on alati olnud autori jaoks asendamatu vahend idee visualiseerimiseks, portree või visandite loomiseks ning eelkõige maailma vaatlemiseks, avastamiseks ja uurimiseks kõigis selle detailides.
Tegemist on grafiitpliiatsi joonistuste seeriaga, millele autor soovib anda täieliku autonoomia, nimelt, et grafiit kui materjal saaks peategelaseks – justkui ideaalne materjal, mille rätsep kleidi jaoks õnnelikult leiab!
Näitusel on eksponeeritud teosed, mis on valminud perioodil alates 2009. kuni 2012. aastani Milanos, kus autor on viibinud umbes kolmandiku oma elust. Tööde tehnika ja mõõdud peegeldavad kunstniku eksperimentaalset uurimisfaasi, milles ta näib soovivat ületada klassikalisi pildi suurusi ja teemasid. Selle loomingulise faasi eripära seisneb lisaks formaadi valikule ka autori püüdes väljendada selliseid nähtusi nagu kõrgus, kaugus ja sügavus.
Maksimjuki teosed on justkui poeetilised kuid samal ajal matemaatilise ning loogilise kalduvusega tööd, milles ta lahendab probleeme, mida reaalsuses pole võimalik lahendada! Näiteks, kas elus on võimalik jälgida, kuidas lind nii kõrgel lendab, kuni ta järk- järgult muutub punktiks, mis täielikult taevasse kaob?
Tehnika avaldub suurte ja pikkade, grafiitpliiatsi joonte näol. Teadlikult valitud materjal, grafiitpliiats, viitab autori soovile anda sellele tehnikale täielik autonoomia, murdes valitsevat stereotüüpi, et pliiatsit kasutatakse vaid abivahendina.
Samamoodi on tema mõnede teiste teoste, näiteks „Isa ja Poeg, II” ning „August”, puhul teadlik ka esteetika valik. Nimelt on soov jätta nähtavaks tööprotsess, st “puudujäägid” tavapärases mõttes, nii et neist saab justkui kunstniku loomingu oluline osa. Kui ühelt poolt on näitusel esitletud tööd võib defineerida graafikana, siis teisalt on need valgustasemete tundlikkuse tõttu ühtaegu nii maalid kui ka joonistused.
Andrei Maksimjuk on eesti kunstnik. Ta on sündinud Tallinnas, kuid elas pikka aega Milanos. Bakalaureuse- ja magistrikraadi maali ja joonistamise eriala omandas ta Eesti Kunstiakadeemias ning Milanos, Brera nimelises Kaunite Kunstide Akadeemias, mis on kunstniku jaoks väga olulisel kohal.
Maksimjuk on katsetanud mitmesuguseid erialaseid suundi, nagu restaureerimine, kunsti õpetamine, näituste korraldamine, kujundamine ja eelkõige maalimine. Samuti on ta proovinud erinevaid žanre ja tehnikaid, sealhulgas joonistamist, kollaaži ja segatehnikat.
Andrei Maksimjuk on õppinud kuulsate kunstnike Luca Vernizzi ja Ulysse Sartini käe all, kellel on tema kunstnikuks kujunemisel oluline koht.
Maksimjukil on olnud isikunäitused Eestis, Soomes ja Milanos ning ta on osalenud kollektiivnäitustel, sealhulgas: 2023. aastal La mia Brera Milano, Galerii Previtali, 2019 Il Costante Ritorno. Attualita della pittura di nudo tra Roma e Milano VS Galerii,Milano, 2023 aastal, Valge Laev, Eesti Majas, Stockholmis, 2009. aastal, “Dialogue and Identity” Kaiserliche Hofburg Muuseumis Innsbruckis (Austria) jt.
Alates 2022. aastast on ta Eesti Maalikunstnike Liidu liige. Kunstniku teosed kuuluvad oluliste kollektsionääride kogudesse nii Eestis kui ka Itaalias.