Iga päev läksid ema ja isa tehasesse tööle ja Bertil jäi üksi koju. Ta polnud mitte alati üksi olnud. Varem oli tal õde, kelle nimi oli Märta. Aga ühel päeval tuli Märta koolist koju ja jäi haigeks. Ta oli nädal aega haige. Ja siis ta suri. Pisarad hakkasid iseenesest voolama kui Bertil mõtles Märtale ja sellele kui üksi ta nüüd on. Just siis ta seda kuuliski. Ta kuulis oma voodi alt tasaseid tippivaid samme. Ta nägi midagi kummalist. Seal voodi all seisis keegi. “Mina olen pöialpoiss Nils Karlsson,” ütles väike poiss.

Nii leiabki Bertil endale sõbra, kelle eest hoolt kanda ja kellega koos vahvaid asju ette võtta ning päevad ei tundu enam nii igavad ega üksildased.

Autor: Astrid Lindgren

Tõlkija: Ülle Kiivet
Dramaturg-lavastaja: Kaido Rannik
Kunstnik: Triin Simson
Muusikaline kujundaja: Andres Vago
Valguskunstnik: Martin Meelandi
Osades: Mart Toome (Tallinna Linnateater) ja Kristo Toots